Võistluse ülesehitusest

Võistlusel hinnatakse auto konstruktsiooni ja tehnilisi lahendusi, maksumust, kiirusomadusi ja kurvisuutlikkust. Punkte on võimalik koguda 7-lt erinevalt osavõistluselt, mis jagunevad
kahte ossa.

Teoreetiline osa (static events) koosneb kolme aruande koostamisest ja vastavate presentatsioonide läbi viimisest. Nendeks presentatsioonideks on:

1) Turundusplaan
2) Valmistamiskulude aruande
3) Konstruktsiooni aruanne

Presentatsioonid esitatakse oma ala spetsialistidest kohtunike žürii ees, igale presentatsioonile järgneb ligi tunniajaline detailne diskussioon kohtunikega, mille käigus peab selguma valitud
lahenduste otstarbekus ja uurimustöö põhjalikkus. Klassides II ja III võisteldakse ainult teoreetilise osaga.

Dünaamiline osa (dynamic events) koosneb 4-st osavõistlusest:

1) 75 m kiirendus
2) Ringikatse (skidpad) kurvisuutlikkuse hindamiseks
3) Sprint
4) Kestvussõit ringrajal

Kolmel esimesel alal antakse kahele erinevale juhile kummalegi võimalus kaks korda sõita, kirja läheb parim aeg. Kestvussõidu pikkuseks on 22 km, poole distantsi peal on ette nähtud juhi vahetus. See on kogu võistluse tähtsaim ala, mis paneb tõsiselt proovile auto vastupidavuse. Kestvussõidu käigus mõõdetakse ja hinnatakse ka auto kütusekulu. Kokku peab iga meeskonda kasutama nelja erinevat juhti, iga juht saab osaleda kahel alal. Enne dünaamilistele katsetele pääsemist peab auto läbima range tehnilise kontrolli. See koosneb neljast osast – kontrollitakse auto vastavust tehnilistele tingimustele, mürataset, tehakse kallutustest veendumaks lekete puudumises ning lisaks peavad kõik juhid olema võimelised võistlusvalmis autost 5 sekundiga väljuma.

FS Team Tallinn 2008. aasta Formula Student võistlusel Silverstone'is, Inglismaal

Millistes klassides võisteldakse?

Suurbritannia võistlusest on võimalik osa võtta erinevates klassides, põhiklass kõrvale (klass I) on loodud hulk täiendavaid klasse, mille kirjeldus järgneb allpool. Teistel võistlustel üldiselt erinevaid klasse ei eristata, võistleldakse vaid põhiklassis. Erandiks on alternatiivkütustel töötavad vormelid, näiteks käivitub aastal 2010 Saksamaa võistlusel uus klass Formula Student Electric.

Võistlusklassid Suurbritannia Formula Student võistlusel:

Klass III on ettenähtud lihtsustama uute kõrgkoolide liitumist põhivõistlusega. Osalemine ei eelda reaalse auto valmis ehitamist, vaid virtuaalse prototüübi olemasolu. Lahendatud peab olema auto üldkontseptsioon ning väljatöötatud üksikute sõlmede detaillahendused ja koostatud nende valmistamise kulude eelkalkulatsioonid. Aastal 2008 osales 7 ülikooli.

Klass II. Võistlusest osavõtt eeldab osaliselt valminud prototüübi olemasolu, millel on vähemalt toimiv veermikuosa. Aastal 2008 osales 6 ülikooli.

Klass I. Selles klassis leiab aset Formula Studenti põhivõistlus. Osalemine eeldab täielikult valminud, sõitva prototüübi olemasolu, mida tuleb kohtunikele tutvustada (static events), lisaks pannakse see ka võistlusrajal proovile (dynamic events). Klassis I võistlemiseks on tarvis igal aastal ehitada uus auto. Siin võistleb valdab enamik meeskondadest, aastal 2008 oli osalejaid 72.

Klass I/200. Rakendades teatud konstruktsioonilisi muudatusi on võimalik klassis I võistelnud, kuid oluliselt täiustatud prototüübiga osaleda ühel aastal klassis I/200. Aastal 2008 osales 7 ülikooli.

Klass IA. Võistlema pääsevad autod, mis ammutavad oma energia alternatiivkütusest. 2008. aastal esmakordselt toimunud võistlusel oli 3 osavõtjat.