Kohapeal ootas ees meeletu kuumus, meeskonna bussist välja astudes oli justkui sein ees. Järsku olid temperatuurid ligi 20 kraadi võrra kõrgemad, kui tavapäraselt Eestis. See on esimene väljakutse nii meeskonnale kui ka vormelile. Parajalt palju ettevalmistust tasus end väga hästi ära, kuna olime üks esimesi meeskondi, kes tehnilised kontrollid läbis ning rajale sõitma lasti. Eestis alanud vormeli hea töökindlus jätkus ka kesk euroopa kuumuses ning esimesed alad möödusid ladusalt. Olud rajal oli head ning nii kõrgeid piki- ja külgkiirendus väärtuseid ei olnud meeskond kunagi varem logist näinud. Auto võimekuse ning esimese proovile panekuga olime väga rahul ning võistlustel suurimaks konkurendiks oli maailmas kuuendat kohta hoidev saksa meeskond. Veel enne kestvussõitu olime üldarvestuse liidrid kuni juhivahetuseni. Kui Robert-Juss rooli läks pidime tempot omajagu alla tooma, kuna päikese käes tõusid temperatuurid monokokk kere sees sedavõrd kõrgele, et inverteri maksimaalne temperatuur oli juba käeulatuses. Sakslastel oli kaasas spetsiaalne nö külmkapp, kus sees akupakki jahutati enne rajale minekut. Otseselt enda boksis see keelatud ei ole seega müts maha, hästi tehtud. Üldarvestuses meile teine koht! Väga hea tulemus täiesti uue kontseptsiooniga vormeli esimesel võistlustel. Elektroonika oli töökindel ning liialt unetuid öid ette ei tulnud, kus midagi kapitaalselt ümber oleks pidanud tegema. Peale võistlust välja teenitud puhkusepäev vahemere ääres, Veneetsia rannas, mis jäi poole teepeale Austriasse, Grazi sõites.

Kohalik meeskond oli nõus meid võõrustama enne FS Austria võistlust. Saime pea nädal aega väärtuslikku testimist ja peenhäälestamise aega. Viimane testipäev mägede vahel oli vihmane, sadu oli just lõppenud ning tundus paras hetk akupakk täis laadida. Niipea kui olime akupaki vormelist välja võtnud, hakkas oavarrest kallama. Kaitsesime vihmavarjude ja telgiga akupakki nii palju kui võimalik, kuid niiskus pääses siiski ligi ning välja mõõdetud isolatsioon viitas probleemile. Elektroonikud otsisid ööpäev läbi viga, kuid ei midagi. Aeg juba pitsidas peale ja teised meeskonnad olid juba võistlusplatsil tehnilised kontrollid läbinud, kui meie veel 2 tunni kaugusel akupakki diagnoosisime. Lihtsalt öeldes oli kergendus meeletu, kui veaks osutus vigane multimeeter. Pakkisime asjad kokku ning suundusime kiiremas korras Spielbergi Red Bull Ringile. Otse tehnilisse kontrolli ning järgmine mure – peakohtuniku arvates ei olnud meie moodulikorpuse materjal nõuetele vastava tulekindlusega. Vaatamata pikale vaidlusele, reeglitele viitamisele ning selgitamisele jäi kohtunik ikkagi endale kindlaks ning ei lasknud meid kontrollist läbi. Kaalusime erinevaid variante aga uue mooduli korpuse tegemine nii lühikese aja jooksul ei oleks võimalik. Lahendus tuli leida olemasolevate materjalidega ja kiiresti. Leidsime, et kui võtta mooduli 2 mm seina asemel kaks 3 mm paksust korpuse tükki ning nende vahele parajalt vett kasta, siis on materjal videopildis piisavalt tulekindel ning kustub iseseisvalt. Ise üsna skeptilised läksime kohtunike juurde ja näe imet, vaatas korra peale ja sobis. Maru kummalised mehed.

Ülejäänud kontrollid sujusid probleemideta. Kuna aega oli üle, saime veel viimaseid parameetreid test alas katsetada. Nii staatilised kui dünaamilised alad olid edukad ning üldarvestuses oli taas poodiumikoht silmapiiril. Viimane ja otsustav ala – kestvussõit FS Team Tallinn on stardis, meeskond on arvutite taga valmis ning jälgivad telemeetriat, vormel läheb rajale, juht sõidab puhtalt ja auto on kiire. Kuni hetkeni kui ta seda enam pole. Märgutuli turvakaarel reedab, et kõrgepinge on välja lülitunud, vormel vaid veereb. Kestvussõit oli meie jaoks lõppenud. Austria raja pika sirge lõpus on järsk põige ehk pidurdus tippkiiruselt, mis tähendab suure aeglustus kiirendusega regeneratiivset pidurdamist, kus akut laetakse. Akupakil on teatud piir, kui palju seda võimalik teha on. Koodi, mis reguleerib elektrimootoritega pidurdamist, on meeskond kasutanud viimased kolm aastat täpselt sama. See, et viga tuleb välja kõige olulisemal hetkel on küll ebaõnn, aga selline on motosport. Pead püsti ja edasi. Auto on üks maailma kiiremaid ning seda oli aega tõestada veel järgmised kolm võistlust.

Enne autasustamist oli väike vaba ajaaken, seega võtsime ühiselt ette matka lähima mäe tippu, et pead tuulutada. Selle pundiga, kellega üheskoos oled viimased 10 kuud vaeva näinud võiks ette võtta ükskõik mida. Mäetipp vallutamata ei jäänud. Ka Eesti lipp ei jäänud lavale viimata ega Team Tallinn välja hõiskamata. Õnnestumisi, mida kaasa võtta oli tegelikult mitmeid.

Suundusime edasi Ungarisse, kuid seekord rannapuhkuse peatust teha ei saanud, kuna isejuhtiv süsteem oli tarvis külge poltida. Nimelt Ungari oli hooaja esimene võistlus, kus sõitsime nii juhi kui ka juhtita. Ungari võistlus läks üsna sujuvalt, nii staatiliste kui dünaamiliste aladega võime rahule jääda. Disainikaitsmisel pole meeskond varem nii kõrge konkurentsiga võistlusel esikohta saavutanud. Kindlasti selle hooaja üks uhkemaid saavutusi. Kuigi isejuhtiva vormeli meeskonna jaoks olid need esimesed tehnilised kontrollid uue autoga, läbisime need enne ühegi sõiduala algust. Pidurdustest nõudis paar katset, kuna esialgu üritas süsteem koonuste vahel slaalomit hakata sõitma. Mõned modifikatsioonid ning ühtlaselt sirgjooneliselt kiirendus 40 km/h ning see järel äkkpidurdus, kena. Nüüd võime isejuhtivaga rajale minna. Ungaris tuli kohati võidelda tormise ilmaga, mis segas nii öist telkimist kui ka dünaamilisi alasid. Näiteks isejuhtiva autokrossi stardijärjekorrast aeti meid ära kuna kohe tulevat torm. Ootasime boksis kuni tibutas mõnda aega ning siis avati ala taas, 25 minutit enne lõpliku sulgemist. Saime auto stardijoonele, kuid vormel ei suutnud õigeid juhtkäskusid ellu viia. Arvutatud trajektoor logis paistis õige, kuid vormel ise keeras koonuste suunas. Juhiga kestvussõit toimus vihmas, mis sobis meile väga hästi – FEST23 kodused tingimused. Sõitsime koos Stuttgarti ülikooli meeskonnaga päeva parimaid aegu ning eesotsas käis tihe rebimine. 16. ringil läks meie vormel nurga taha peitu ja sealt enam välja ei tulnudki – kas juht sõitis välja? Kas vormeliga juhtus midagi? Teadmatus. Peale pikka eetrivaikust tuli juhilt raadioside – kõik. Akupakis oli mõõtepunktil halb ühendust ning suuremate probleemide vältimiseks lõi aku haldussüsteem veateate. Jällegi, eelneva 500km jooksul ei ühtgi probleemi, viga lõi välja just võistluse kestvussõidul.

Suundusime tagasi Györi järgmiseks võistluseks valmistuma. Ebaõnnestunud kestvussõidud jäid kripeldama ning tahtsime kindlasti enne järgmist võistlust veel ühe kestvussõidu läbi teha. Kuna kohalikul meeskonnal ei ole kuigi häid testimisvõimalusi, sõitsime 5 tundi Slovakkiasse teise sõprusmeeskonna juurde, kellel oli järgmiseks päevaks rada broneeritud. Pikk sõit oli seda väärt, sõitsime ilma probleemideta läbi ühe kestvussõidu, mis andis kindlustunnet järgmiseks võistluseks Saksamaal.

Saksamaa võistlus on Euroopa suurim, kus kohal üle saja meeskonna. See hooaeg meie järjekorras neljas võistlus. Üldiselt möödus kõik edukalt, kaheksasõidus suutsime välja sõita päeva parima ringiaja ning mujal olime pidevalt poodiumi konkurentsis. Saksamaa võistluse ajaks said enamus meeskonnad oma auto paremini tööle ning pakkusid parajalt konkurentsi. Suutsime murda kaks võistlust meid saatnud ebaõnne ning vaatamata väga ebatasasele rajale, kus paljudel vormelitel vedrustusega probleemid tekkisid, suutsime kestvussõidu lõpetada! Emotsioon oli võimas ning pea kogul meeskonnal olid õnnepisarad silmis! Saksamaa võistlusel pole me varem kunagi suutnud kestvussõitu lõpetada! See saavutus jääb kõigile meelde, nii kõrge tasemega võistlusel saame ennast nimetada parima kuue hulka.

Kohe peale Saksamaa võistluse autasustamist võtsime suuna Horvaatiasse, hooaja viimasele võistlusele. FS Alpe Adria võistlusel pole meeskond varem käinud. Vaatamata sellele, et meil oli seljataga neli võistlust, siis kõige rohkem probleeme tehnilistes kontrollides tuli välja just seal. Kohtunikud kontrollisid piinliku täpsusega kõiki pisidetaile. Sellel võistlusel olime me tõeliselt sõiduvees. Staatilistel aladel olime nii disainikaitsmise kui ka kuluaruande finaalis, mis on üsna haruldane nähtus. Dünaamilistes alades kiirenduses ja kaheksasõidus 2. koha ning tänavu esmakordselt kvalifikatsioonis 3. koha. Nii palju poodiumikohti ühelt võistluselt me see hooaeg krabanud ei ole.

Suures plaanis saame lõpetada positiivsel noodil. Uus kontseptsioon töötab, meeskond on võistlusteks ette valmistunud, tugev dünaamilistes alades ning üks parimaid staatilistes alades. Selleni on toonud süsteemne aastatepikkune töö ja pühendumus ning teadmiste edasikandumine. Viie võistluse disainifinaalis, kolm disainiala võitu, kaks kuluaruande poodiumikohta ja seda kõike ühe hooaja jooksul. Sellist statistikat ei ole välja tuua ei Zürichi, Müncheni ega mõnel muul Euroopa tipp tehnikaülikoolil. Meie olemegi need seal tipus, siitsamast väikesest Eestist. Uhke!

Kui eelmisel hooajal oli meil väga palju õnne ning vaatamata sellele, et autoga oli pidevalt töökindluse probleeme, siis võistlus hetkeks suutsime ime läbi FEST22 tööle saada. Sel hooajal risti vastupidi. Töötasime pingsalt, et parandada töökindlust ning kõik eelmise aasta vead said parandatud. FEST23’l oli seljataga üle 500 test kilomeetri, mille jooksul toimis auto pea laitmatult ning näitas head töökindlust. Testidel õnnestus kestvussõit alati lõpetada, kuid võistlustel esinesid probleemid, mida varasemalt pole kunagi ette tulnud.

Tänavune hooaeg andis kinnitust, et tudengivormel on tõesti teekond tippu ning vaatamata mõningatele tagasilöökidele on FS Team Tallinna tase selline, et maailma parimad peavad jälgima meie arenguhüppeid kartuses. Siin tehtud töö paistab silma ka teistele, tööpakkumisi õnnestus meeskonna liikmetelt saada nii Rimacist, Volkswagenist, Teslast kui BMW Motospordist – kogu maailm on valla!

Seejärel suundusime Ungarisse, kus FEST22 ja isejuhtiva vormeli meeskonnad taaskord kokku said. Erinevalt Austriast, läks seal kõik sujuvalt. Tehnilised kontrollid läksid sujuvalt ning ka staatilistel aladel saavutasime häid tulemusi – mõlema vormeliga saime kuluaruandes korralikud punktid ja FEST22ga jõudsime disaini finaali. Sinna otsa veel sõidualade poodiumid ning üldarvestuses oli garanteeritud FEST22 teine koht ja isejuhtiva vormeliga kolmas koht.

Peale mõnusat eduelamust läksime Saksamaale hooaja viimasele ning kõige prestiižsemale võistlusele. Kuigi seal oli kasutusel sama andmelugeja, mis Austrias, siis kohtunike näpunäidete abil saime selle tööle. Staatilised alad õnnestusid priimalt, kuluaruandes saavutasime 3. koha ja disainikaitsmises jõudsime finaali. Saksamaa disaini finaali jõudmine on kindlasti selle hooaja üks suurimaid saavutusi, see näitab, et meeskond on teadmistega jõudnud absoluutsesse tippu.